Platvormitöö küsitlusuuringu eesmärk oli võrrelda platvormitöö levimust Eestis 2018. aastal tehtud uuringu tulemustega ning leida, millises ulatuses ja millist platvormitööd kõige enam tehakse, kui suurt sissetulekut platvormitöö pakub ning kuidas on korraldatud platvormitöötajate sotsiaalkaitse. 2021. aasta küsitlusuuringu lähtekohaks oli 2018. aastal kasutatud küsimustik, kuid täielik võrreldavus kahe uuringu vahel ei olnud eesmärk omaette. Värskem küsitlus keskendus enam platvormitöötajate sissetuleku ja tööaja küsimustele ning ka kriisi mõjudele. Kõrvale jäid laiemad ühiskonna ja majanduse platvormistumisega seotud teemad, mis olid hõlmatud eelmises küsitluses.

Uuringu aruande ja muud materalid leiab siit:

XIII noorte laulu- ja tantsupeo õppeprotsess pikeneb aasta võrra, et üheskoos paremini valmistuda turvaliseks laulu- ja tantsupeoks. Lisa-aasta vähendab võimalikest piirangutest tingitud tõrgete mõju laulu- ja tantsupeo ettevalmistustele ning loob osalejatele paremad tingimused repertuaari omandamiseks. Registreerimine 2023. aasta noortepeole algab septembris.

Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul on viimased poolteist hooaega olnud tervele kultuurivaldkonnale ning ka laulu- ja tantsupeo liikumisele väga keerulised, kuna ära on jäänud nii proovid kui ka kontserdid ja etendused.

„Laulu- ja tantsupeoks valmistumine eeldab üldjuhul kõike seda, mis viimasel aastal suuresti võimatuks on osutunud – kooride, orkestrite ja tantsurühmade koosharjutamist, suurtes maakondlikes eelproovides osalemist ning tihedat tööd peonädalal,“ ütles Toomla ja selgitas: “Pikem ettevalmistusperiood leevendab oluliselt erinevate võimalike piirangute mõju laulu- ja tantsupeoks valmistuvate kollektiividele, sest aega repertuaari omandamiseks on rohkem.“

Margus Toomla sõnul on järgneva aasta põhiliseks eesmärgiks ühiselt laulu- ja tantsupeo liikumine pandeemia tardumusest välja tuua. „Kollektiividel seisab ees suur töö kõigiks siiani ära jäänud kontsertideks, etendusteks ja maakondlikeks laulupidudeks valmistumisega ning oma kunstilise taseme taastamisega, mis tähendab et tulemas on väga tihe ja töökas hooaeg.“

Käesoleva aasta alguses kollektiivijuhtide seas läbi viidud küsitlus näitas Toomla sõnul, et kollektiivijuhid on optimistlikud ning ootavad sügishooaega, et oma kollektiividega taas tööle asuda. „Uuringust selgus, et proovide tegemise on viimasel hooajal ära jätnud vähesed kollektiivid. Iga viies kollektiiv on teinud proove ka veebi teel, mis on aidanud hoida kollektiivi ühtsustunnet,” tõi Toomla näite.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo repertuaar jõuab osalejateni juba sel sügis-talvel ning kunstilistel toimkondadel on kavas lisada õppeprotsessi täiendusi, kergendamaks kollektiivide ja nende juhtide tööd repertuaariga.

Uuringu üldkogumi moodustasid Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 18 eluaastat ja enam. Tegemist on esindusliku uuringuga, st küsitluse tulemused on laiendatavad 
vastavas vanuses Eesti elanikele.

Küsitluse eesmärgiks oli saada ülevaade Eesti elanike rahulolust 2020. aasta koroonakriisi juhtimisega ning hinnangutest kriisiga võitlemiseks rakendatud piirangutele ja meetmetele. 
Täpsemalt vaatles uuring  nelja teemaplokki: koroonaviiruse olukorra tajumine ja selle mõjud Eesti inimestele; kriisijuhtimine Euroopa ja Eesti tasandil; hinnangud kevadistele koroonameetmetele 
Eestis ning sõnumiselgus ja  kommunikatsioon koroonakriisis.

Uuringu aruanne

Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2020. aasta augusti-ja septembrikuus läbi küsitluse, mille eesmärgiks oli kaardistada Eesti elanike arvamusi Euroopa Liidu alampalga kohta. Küsitluse tulemused näitavad, et Eesti elanikud toetavad alampalka ja arvavad, et see on vajalik. Alampalk kehtib Eestis ka praegu ja 93% arvates peaks see jääma kehtima.  Kahe kolmandiku arvates peaks alampalk kehtima igas Euroopa Liidu liikmesriigi.

• 71% arvates peaks alampalga määra kokku leppima liikmesriigi ametiühingud ja tööandjad. Samas avaldavad inimesed toetust ka seisukohale, et Euroopa Komisjon peaks saama mõjutada alampalka.
• Tulemused näitavad ka, et inimeste arvates võiks rakendada mitmeid meetmeid palgavaeste arvu vähendamiseks. Kõige suurem on toetus alampalga suurendamisele ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmisele. Alampalga suuruse määramisel peaks ametiühingute roll olema senisest suurem pea kahe kolmandiku Eesti elanike arvates.
• Umbes poolte elanike arvates muudaks EL-i alampalk liikmesriikide majanduskasvu suuremaks, muudaks EL-i teiste piirkondades suhtes atraktiivsemaks, EL-i alampalk annaks EK-le võimu juurde (kuid 43% ei nõustu, et see vähendaks liikmesriikide iseseisvust) ning vähendaks tööjõu liikumist EL-s.
• Kui Eestis tõsta alampalk praeguselt tasemelt 584 eur/kuu tasemele 694 eur/kuu, nagu see võiks olla EL-i alampalga kehtestamise korral, siis Eesti elanike arvates see suurendaks Eesti atraktiivsust nii EL-s kui väljaspool EL-i, vähendaks palgavaesust Eestis samas kui enamiku vastanute arvates ei vähendaks see ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ega suurendaks töötust.
• Enam kui poolte arvates peaks erinevast sissetulekust tingitud tarbimisvõimaluste erinevusi vähendama riik ning viiendiku arvates peaks inimene ise oma tarbimisvõimaluste eest hea seisma. Umbes kümnendiku arvates peaks ebavõrdsust vähendama kas turg või siis Euroopa Liit. Sellest vaatevinklist on toetus alampalga ideele igati loomulik.  
• Arvamused alampalga ja palgavaesuse kohta erinevad mõnede sotsiaaldemograafiliste muutujate lõikes.
• Põhitegevus. Võrreldes teiste põhitegevuse kategooriate arvamustega, on juhtide ja ettevõtjate, ka mittetöötavate pensionäride hulgas levinud seisukoht, et Euroopa Liidu alampalk ei too kaasa olulisi positiivseid muutusi. Toetus Euroopa alampalgale on suhteliselt nõrk. Kontori- ja teenindustöötajad ning töölised kalduvad toetama nii alampalka kui ka ametiühingute suuremat rolli selle taseme mõjutamisel. Sellised eelistused on igati mõistetavad, sest osadele juhtidele ja ettevõtjatele tähendab kõrgem alampalk lisakulu, samas kui osadele töötajatele tähendab see suuremat sissetulekut.
• Haridus. Hariduse puhul ei saa selget mustrit välja tuua. Siiski on näha, et kõrgema haridustasemega kaasneb kahtlevam suhtumine EL-i alampalga (positiivsesse) mõjusse. Ilmselt on need hoiakud laiapõhjalisemad, sest haritumad kalduvad uskuma, et tarbimisvõimaluste võrdsustamine on indiviidi ülesanne. Samas on nende hulgas toetus alampalgale suhteliselt tugev.
• Sissetulek leibkonnaliikme kohta. Üldiselt kaasnevad suurema sissetulekuga liberaalsemad ja individualistlikumad seisukohad, madalama sissetulekuga aga usk ametiühingute ja riigi positiivsesse rolli ebavõrdsuse vähendajana.
• Rahvus. Eestlaste hulgas on tugevam toetus korraga nii AÜ-dele kui ka individualistlikule ja liberaalsele ideele, mitte-eestlaste hulgas aga näib olevat tugevam usk, et heaolu suurendamisel ja ebavõrdsuse vähenemisel on Euroopa Liidul tähtis roll täita.
• Elukoha tüüp. Maa-asulate elanike hulgas on toetus ametiühingutele suhteliselt tugev.
• Teiste sotsiaaldemograafiliste muutujatega on alampalga ja palgavaesuse hoiakute seosed ebaselgemad ning nõrgemad.

Uuringu aruanne

Konverents järelvaadatuna Delfi portaalist

Uuringu käigus küsitleti 1003 Eesti elanikku vanuses 15 ja rohkem aastat, 200 noort vanuses 15-17 aastat ning 50 meedias, poliitikas või MTÜ-des tegutsevat arvamusliidrit. Temaatiliselt jaotus uuring kolme ossa: esimene käsitles üldist teadlikkust välispoliitikast ja rahvusvahelisest koostööst, teine konsulaarteenuste kasutamist ning viimane teadlikkust ja hoiakuid arengukoostöö suhtes. Viimases osas võrreldi võimaluse korral tulemusi 2008. ja 2015. aastal läbi viidud sarnaste uuringutega.

Uuringu täisaruanne

Tegu oli erinevaid temaatikaid puudutavate üksikküsimustega ning iga teemat eraldi ei käsitletud küsitluses sügavuti.

Uuringu üldkogumi moodustasid Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 18. eluaastat ja enam. Tegemist on esindusliku uuringuga, st et  käesoleva uuringu tulemused on laiendatavad vastavas vanuses Eesti elanikele. Uuring viidi läbi telefoniküsitlusena eesti ja vene keeles.

Uuringu tellijaks on Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison.

Aruanne on allalaetav siit: Avalik arvamus ja poliitika

Uuringu tulemused näitavad, et kummagi riigi vastajad hindavad tänast omavalitsuse poolt hallatud ja/või riigi poolt tagatud teenuste kättesaadavust üldiselt pigem positiivselt, eriti paistab see silma Läti elanike hulgas. Võrreldes teiste teenustega peeti mõnevõrra tagasihoidlikumaks tervishoiu ja sotsiaalhoolekande teenuste (hooldushaiglad, perearst, turvakodud, vanadekodud jne) ning ühistranspordi kättesaadavust. Nende hulgas, kes hindasid mõne teenuse kättesaadavust halvaks, arvati, et ääremaastumisest on mõjutatud just kiirabi, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande ning tuletõrje ja päästeteenistuse teenused.

Uuringus esitati ka küsimus, et kuivõrd usutakse, kas erinevate teenuste korraldamise jagamine elukohale lähima omavalitsusega naaberriigis võiks parandada ligipääsu teenustele ja/või tõsta nende kvaliteeti? Tulemused näitavad, et ligipääs teenustele või teenuste kvaliteet sellest üldiselt ei parane. Läti elanikud olid antud küsimuses Eesti elanikest positiivsemad, eriti nähti koostöös võitu tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenustes. Saar Polli uuringute juhi Andres Viia sõnul võib põhjuseks olla, et Eestit peetakse teatud teenuste mõttes arenenumaks.

Ideed moodustada oma kodukohas selline piiriülese KOV, mille valitsemine oleks jagatud Läti ja Eesti vahel, eeldusel, et säärase kohaliku omavalitsuse loomine ei seaks juriidilises plaanis kuidagi ohtu riikide suveräänsust kõige sinna juurde kuuluvaga (st. riigipiirid jääksid ikka täpselt samasuguseks), toetavad pigem Läti elanikud. Pooled neist on idee poolt: 20% pooldaks ning 31% pigem pooldaks. Eesti elanike toetusprotsent oli vaid 31%. Neljandik vastajatest ei osanud selles küsimuses seisukohta võtta.

 Lisaks uuriti ka, mida arvatakse mõttest moodustada Eesti Valga ja Läti Valka linnadest üks ühiselt hallatav linn. Rohkem pooldasid seda Läti elanikud. Läti vastajatest on idee pooldajaid 62%: kolmandik toetaksid ideed ning 29% pigem toetaksid. Eesti vastajatest oleks idee poolt 45%, sh iga viies Eesti vastaja toetaks ideed ning iga neljas pigem toetaks.

Uuringu üldkogumi moodustasid kõik vähemalt 18-aastased Eesti elanikud Põlva, Valga, Viljandi ja Võru maakonnast ja Läti elanikud Aluksne, Hopa, Valka, Naukšani, Ruhja, Mazsalaca, Aloja Salatsi, Gulbene, Smiltene, Strenči, Beverīna, Burtnieki, Valmiera ja Kocēni piirkonnast. Eestis küsitleti 300 ja Lätis 364 elanikku esindusliku valimi alusel.

Uuringu tulemusi tutvustati 26.02.2019 Valga Riigimajas toimunud esitlusel. Uuringu aruande saab alla laadida SIIT.

Uuringu tulemused näitavad, et:

• Euroopa Liidu struktuuritoetustest on kuulnud 83% Eesti elanikkonnast. Eurotoetusi saavate valdkondadena nimetati spontaanselt kõige enam (41%) põllumajandust, kalandust, metsandust. Struktuurifondide logosid on näinud 90% elanikest.
• Eurotoetusi vahendava asutusena nimetati spontaanselt kõige rohkem PRIAt (27%) ja EASi (20%). Samas tuleb nentida, et eurotoetustest teadlikest vastajatest pooled ei osanud spontaanselt nimetada ühtegi eurotoetusi vahendavat asutust. Aidatud tuntus oli kõrgeim EASil (69%) ja KIKil (56%).
• ELi toetusfondide spontaanne tuntus on madal, jäädes 2–5% piiresse, kuid aidatud tuntus on oluliselt kõrgem – 69% küsitletutest teadis Euroopa Regionaalarengu Fondi, 46% Euroopa Sotsiaalfondi ning 37% Ühtekuuluvusfondi.
• Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest on kuulnud iga viies Eesti elanik ning toetatavate valdkondadena pakutakse spontaanselt kõige enam sotsiaalvaldkonda ja tööhõivet (19%), millele järgneb haridus ja teadus (16%). Toetuste logosid on näinud vaid 8% vastajatest.
• Eurotoetuste kohta on teavet saadud eelkõige traditsioonilistest massimeediast – televisioonist, üleriigilistest ajalehtedest ja raadiost. Samade kanalite kaudu soovitakse ka tulevikus infot saada. 
• Eurotoetustest kuulnud inimestest 66% sooviks eurotoetuste kohta saada senisest rohkem infot. Kõige sagedamini sooviti teavet saada järgmiste toetusvaldkondade kohta: 1) haridus-, teadus- ja arendustegevused, 2) ettevõtlus- ja majandus, ning 3) sotsiaalvaldkond.  
• Suhtumine eurotoetustesse on positiivne: eurotoetustest teadlikest vastajatest 87% arvab, et eurotoetuste mõju Eesti üldisele arengule on positiivne ning samamoodi hindab eurotoetuste mõju Eesti majandusarengule positiivseks 85% vastajatest. Mõnest Euroopa Liidu poolt kaasrahastatud projektist oma elupiirkonnas on kuulnud 46% elanikkonnast, sealjuures nendest 91% peab antud projektide mõju oma elupiirkonna arengule positiivseks. 
• Eurotoetustest kuulnud elanikkonnast 46% arvab, et eurotoetuste jagamine ja planeerimine Eestis ei ole läbipaistev ja selge. Nendest 23% põhjendab oma arvamust sellega, et fondidest ja toetuste jagamisest on vähe informatsiooni.
• Eurotoetustest teadlikest inimestest arvab 62%, et eurotoetusi suunatakse õigetesse valdkondadesse, 14 protsendi arvates mitte, ning igal neljandal vastajal puudub selge seisukoht. Negatiivseid arvamusi põhjendati peamiselt sellega, et vajalikud valdkonnad ei saa toetust.

Uuringu aruannet saab lugeda SIIT

Uuringu tulemused näitavad, et ennekõike meeldib Anija valla elanikele siinne looduslähedane keskkond ja vaikus ning rahu (iga kolmas vastaja tõi neid kahte omadust esile). Negatiivse poole pealt toodi kõige sagedamini välja Kehra tselluloosi- ja paberivabrikuga seotud lõhnaprobleemi, mis oli iga viienda vastaja poolt täheldatud miinus.

Valdav osa elanikest on vabal ajal enamasti Anija vallas – õhtuti veedab enda sõnul enamiku oma vabast ajast siin 84% ja nädalavahetustel 80% vastanuist, kolmveerand vastajatest kasutab ka enamikke eluks vajalikke teenuseid (kauplus, arst jne) kohapeal.

Veidi üle poole vastajate jaoks on olulisem elada pigem looduslähedases keskkonnas kui tingimustes, kus kõik vajalik on käe-jala juures. Üle poole vastajate sõnul eelistavad nad, et nende laps käiks kohalikus koolis. 22%, et pigem võiks kool olla Tallinnas ja sama paljudel seisukoht selles küsimuses puudus.

Täpselt pool elanikkonnast kinnitavad, et nad võtavad osa valla kogukonna tegemistest ning iga viienda vastaja sõnul ei paku talle selline tegevus huvi. Kolm neljandikku vastajatest nõustub kas täielikult või osaliselt väitega, et Anija vald sobib neile elupaigaks. Väitega, et Anija vald areneb õiges suunas nõustub rohkemal või vähemal määral kokku 73% elanikest. Anija vald meeldib rohkem võrreldes teiste elupaikadega Eestis natuke üle pooltele vastajatest (57%).

Erinevatest teenustest vallas on vastajad enim rahul raamatukogude, lasteaedade ja -hoiu teenustega ning spordi- ja vabaaja rajatistega; kõige vähem ollakse rahul vallasisese ühistranspordiga, ettevõtluskeskkonna ja selle arendamisega valla poolt, vallaelanike võimalusega valla elu suunamisel, teavitamisega valla teenustest ning teede ja tänavate ehituse ning korrashoiuga.

Probleemide esinedes vaatavad elanikud esmalt valla kodulehte, e-kirja ja telefoni teel võtab ühendust ja vallaametniku vastuvõtule tuleb iga viies elanik. 77% vastajatest olid kas täiesti või pigem nõus, et vallaametnikud on sõbralikud ja viisakad, vähem nõustuti seisukohaga, et vallavalitsuse tegevus on läbipaistev.

Ajaleht „Sõnumitooja" on uuringu põhjal arvestatava lugejaskonnaga – ligikaudu 1/3 elanikest on enda sõnul lugenud viimase aasta jooksul enam-vähem kõiki numbreid ja viiendik vastajaid pooli numbreid.

Uuringu tulemustega saate täpsemalt tutvuda siin: Aruanne

Uuringu tulemused näitavad, et:

• 2/3 Eesti 15-aastastest ja vanematest elanikest on rahul Eesti suhetega Euroopa Liiduga;
• Üle poole vastajatest (58%) on rahul Eesti suhete olukorraga USA-ga;
• Kaks kolmandikku vastajatest pigem või üldse ei ole olukorraga rahul Eesti suhetes Venemaaga;
• Euroopa Liidu riikide poolt Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide säilitamist pooldab 45% vastajatest ja 42% ei poolda nende pikendamist;
• Enamike vastajate meelest ei ole kahtlust, et Venemaa vastased sanktsioonid avaldavad kahjulikku mõju ka meie majandusruumile;
• Iga viienda vastaja sõnutsi NATO täiendavate vägede Eestisse paiknemine ei mõjuta Eesti-Vene suhteid ning iga neljanda vastaja hinnangul võib see vähendada sõjaliste kokkupõrgete riski, 41% vastajate hinnangul võib see hoopis suurendada vastavat riski;
• Venemaa ja ÜRO tegevusi Süüria kriisi lahendamisel peab kolmandik vastajaid pigem mittetulemuslikuks, samas Venemaa tegevusi hindab siiski iga neljas vastaja pigem tulemuslikuks, ÜRO puhul iga kümnes vastaja. USA ja Euroopa Liidu tegevusi kriisi lahendamisel peab 40% vastajatest pigem mitte-tulemuslikuks ja vaid iga kümnes vastaja tulemuslikuks;
• EL peaks aitama Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika põgenikel Euroopast oma riikidesse tagasi pöörduda, tervelt 83% vastajatest olid sellega vähem või rohkem nõus;
•  2/3 respondentidest arvab, et EL peaks osutama Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidele humanitaarabi ning vahendeid põgenikelaagrite rajamiseks;
• Üle poole vastajatest (62%) on seisukohal, et EL peaks aitama Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidel töökohti luua ning vajalikku infrastruktuuri rajada;
• Umbes pooled Eesti elanikud (48%) leiavad, et EL peaks etendama aktiivsemat rolli Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika konfliktide lahendamisel, sh sõjaline abi, vaatlejad regiooni;
• Vähem toetavad vastajad seisukohta, et EL peaks senisest enam toetama põgenikke, kes juba on ELi riikides – st eraldama neile rahalisi vahendeid uue eluga kohanemiseks, eluaseme hankimiseks, töö leidmiseks, keeleõppeks jms.

Uuringu täisaruannet saab lugeda siit:

Aruanne

Uuringu esitlus Postimehe veebist

Uuringu aruande ja esitlusfaili saab alla laadida siit ja siit.

Uuringu tulemused näitavad, et:

1) Hinnates turvalisust oma elukohas 5-pallisel skaalal, kujunes keskmiseks hindeks 4. Üksnes 4%
Eesti elanikest peab oma elukohta ebaturvaliseks. Madalamaid hinnanguid oma kodukoha
turvalisusele jagasid linnades elavad ja madalamalt haritud inimesed, rahvuse lõikes mitteeestlased
ning maakondlikus võrdluses Ida-Virumaa elanikud.
2) Erinevatest süüteoliikidest ja olukordadest tuntakse end enim ohustatuna liiklusega
seonduvast: avariid, joobes juhid jms. Enim ohustatuna erinevatest olukordadest tunnevad
end Ida-Virumaa elanikud, eriti mis puudutab narkokuritegevust, aga ka merereostust, tänavaja
taskuvarguseid, füüsilist vägivalda avalikus ruumis ja salakaubandust.
3) 54% vastajatest usub, et elanikkonna turvalisuse hoolitsemine, korrakaitse ja päästetegevus
peaks jääma ainult kutseliste organisatsioonide ülesandeks ning 44% leiab, et inimesed ise
peaksid vastavates tegevustes aktiivselt osalema.
4) Kõige levinuma turvameetmena on küsitluses osalenud inimesed paigaldanud enda koju
suitsuanduri. Järgmise 12 kuu jooksul plaanitakse samuti enim tegeleda tuleohutusega – osta
koju tulekustuti ja/või tulekustutustekk, paigaldada vinguandur. Kõige madalam on aga
valmisolek osta endale tulirelv ning sõlmida leping mõne turvafirmaga.
5) Eesti elanike meelest suurendavad nende kodukoha turvalisust eeskätt valvekaamerad
avalikes kohtades ja politseipatrullid tänavatel. Kõige väiksemat kasu kodukoha turvalisuse
tagamisel nähakse omaalgatuslikes kodanikupatrullides.
6) 31% kogu vastajaskonnast on mõne ühenduse või seltsi liige ning 41% on viimase aasta jooksul
teinud vabatahtlikku tööd. 46% küsitluses osalenutest eelistab rohkem omaette hoida ja
iseseisvalt tegutseda. Vähim on vabatahtlikku tööd teinud vanemad inimesed, madalamalt
haritud ja madalamatel ametipositsioonidel töötavad inimesed ning rahvuse lõikes mitteeestlased,
eriti Ida-Virumaa elanikud.
7) 17% respondentidest kinnitas, et nende elukohas on loodud naabrivalve piirkond ning 10%, et
nende kodukandis tegutseb vabatahtlik päästekomando (5% hinnangul on nende elukohas
olemas nii kutseline kui vabatahtlik päästekomando).
8) 7% kõikidest küsitletutest on ise liitunud naabrivalvega ja 16% kinnitab, et seda on teinud mõni
nende lähedastest või tuttavatest. 1,5% tegutseb vabatahtliku päästjana ja 23% teab kedagi
oma lähedaste või tuttavate seast, kes sellega tegeleb. 1,2% küsitletutest tegutseb
abipolitseinikuna ja 19% teab kedagi, kes sellega tegeleb. Merepäästjana tegutseb 0,6%
vastanutest ning 9% omab lähedasi või tuttavaid, kes selle tegevusega seotud on.
9) Inimestest, kes ei ole vastavate tegevustega seotud, oleks 56% kindlasti või võib-olla huvitatud
liitumast naabrivalvega, 23% vabatahtliku päästega, 13% abipolitseiniku tegevustega ning 9%
vabatahtliku merepäästega. Huvi nimetatud tegevustes kaasa löömast on üldjuhul kõrgem
meeste, mitte-eestlaste, nooremate ja kõrgema sissetulekuga inimeste ning Ida-Virumaa
elanike seas. Erandina kerkib esile vaid naabrivalve, millest on rohkem huvitatud eestlased ja
teiste maakondade elanikud. 
10) 27% küsitluses osalenutest on enda hinnangul naabrivalve tegevusest väga või küllaltki hästi
informeeritud; naabrivalve kasutegurina nähakse eeskätt seda, et see tagab naabritega head
suhted. 26% peab end hästi informeerituks vabatahtlike päästjate tegevusest, kusjuures
peamiselt arvatakse päästjaid tegelevat tulekahjude ja tuletõrjega. 22% usub end olevat kursis
abipolitseinike tegevusega; arvatakse, et abipolitseinike peamised ülesanded on politsei
abistamine, aga ka patrullimine, korra jälgimine ja tagamine. Oma informeeritust
merepäästjate tegevusest peab küllaltki või väga heaks 17% küsitletutest; merepäästjate
peamise rollina nähakse veekogudel hädas olevate inimeste aitamist. Vähim on erinevatest
siseturvalisusega seotud vabatahtlikest endi sõnul informeeritud linnades elavad inimesed ja
rahvuselt mitte-eestlased. Sõltuvalt konkreetsest tegevusest kipub teadlikkus üldjuhul olema
madal ka Ida-Viru ja Harju maakonnas, samas kui näiteks merepäästest teatakse vähim
sisemaal.
11) 6%-l elanikkonnast on ka endil või on nende lähedastel vabatahtlike päästjate abi vaja läinud.
Koguni 95% nendest vastajatest jäi päästjate tegevusega rahule. 13%-l on isiklikult või
lähedaste kaudu olnud kokkupuuteid abipolitseinikega ja 78% nendest jäi abipolitseinike
tegevusega rahule. Merepäästjatega on kokkupuuteid olnud 6%-l, kellest 85% jäi
merepäästjate tegevusega rahule.
12) Erinevatest siseturvalisusega seotud kodanikualgatustest on Eesti elanikud eeskätt olnud abiks
sellega, et on naabermajal või -korteril naabrite äraoleku ajal silma peal hoidnud. Valmisolek
teisteski tegevustes kaasa lüüa on küllalt suur, näiteks ei ole enamik küll osalenud naabruses
süttinud hoone kustutamisel, kuid on valmis seda edaspidi tegema. Kõige väiksem on valmidus
minna appi uppumisohtu sattunud inimesele. Naisterahvad ja vanemaealised inimesed on
vähem valmis erinevates tegevustes kaasa lööma. Teiste gruppide valmidus näib olevat seotud
sellega, mil määral oma kodukohas vastava probleemiga kokku puututakse – näiteks linnade
elanikud on vähem valmis osalema naabruses süttinud hoone või metsa- ja maastikupõlengute
kustutamisel, kuid rohkem valmis kallaletungi ohvrile tänaval appi minna.
13) Peamine asjaolu, mis paneks inimesi vabatahtlikult siseturvalisuse tagamisel osalema, on soov
luua oma kodukohas turvalisust. Neid inimesi, keda mitte miski ei motiveeriks siseturvalisuses
kaasa lööma, on enim vanemaealiste inimeste seas. Peamine tegur, mis aga praegu Eesti
elanike osalust vabatahtlikes tegevustes piirab, on ajapuudus; olulisena toodi välja veel
infopuudus ja nõuded professionaalsusele (füüsilised võimed, korralik varustus, eriväljaõpe).
Lisaks ankeedis toodud vastusevariantidele nimetati veel näiteks kehva tervist ja vanuse poolt
seatud piiranguid.
14) Peamine allikas, kust elanikkond erinevate siseturvalisusega seotud vabatahtlike tegevuste
kohta infot on saanud, on meedia: raadio- ja telesaated, ajalehed-ajakirjad. Küllalt olulised
infokanalid on ka internet ja sõbrad-tuttavad. Nende inimeste hulka, kes vabatahtlike
tegevuste kohta infot saanud ei ole, kuulub enam linnainimesi, nooremaid vastajaid ja
ülekaalukalt enam mitte-eestlasi ning Ida-Virumaa elanikke.
15) Erinevatest ankeedis loetletud institutsioonidest usaldavad Eesti inimesed kõige enam
Päästeametit ja kiirabi; ka politsei usaldusväärsus on kõrge. Märksa madalam on aga poliitiliste
institutsioonide usaldus. Usaldus erinevate vabatahtlikult siseturvalisusega tegelevate
organisatsioonide vastu on samuti kõrge, nii vabatahtlikke päästjaid, merepäästet,
abipolitseinikke, naabrivalvet kui Kaitseliitu usaldab kõiki üle 70% inimestest. Usaldus
erinevate institutsioonide ja organisatsioonide vastu on mõnevõrra madalam meeste ja
linnainimeste, eriti aga mitte-eestlaste ja Ida-Virumaa elanike seas. Viimased kaks gruppi ei
oska küllalt sageli vabatahtlike organisatsioonide usaldusväärsust hinnata. 

„Seminari pealkiri „Üle lävepaku“ on väga tabav iseloomustamaks seda arengut ja suunda , mida Tallinna linn puuetega inimeste hoolekandes ellu viib. Kohalik omavalitsus peab suutma koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega luua sellise elukeskkonna , et erivajadustega inimene suudab astuda ise selle sümboolse lävepakuni,“ ütles Martinson oma avakõnes. „Teisel pool lävepakku peame ulatama sümboolse käe teenuste või vajalike tegevuste näol puuetega inimestele, et edaspidi saaksid nad julgelt ja väärikalt juba ise oma igapäevaelu elada.“ 

Täna esitletud uuring viidi läbi 3-15-aastaste Tallinnas elavate puuetega laste 202 põhihooldaja ja 16-65-aastaste 807 puudega inimese seas ajavahemikul oktoober 2015 – jaanuar 2016. Uuriti hinnanguid ja arvamusi viies teemaplokis: igapäevaeluga toimetulek, sotsiaalteenuste kasutamine, töötamine, majanduslik toimetulek ja hoolduskoormus. Eelmine sarnane uuring viidi läbi 2010. aastal. Tookord uuriti igapäevast toimetulekut ja eluasemeküsimusi. Uuringu läbiviimise idee tuli Tallinna Puuetega Inimeste Kojalt ja Tallinna Invakomisjonilt. Tellijaks oli Tallinna Linnakantselei ning läbiviijaks uuringufirma Saar Poll OÜ. 

Kvantitatiivuuringu tulemustest selgus, et enamikul (84%) puudega tallinlastest on igapäeva elu abistajaks või toetajaks tema pereliige. Pea iga kümnendat (9,3%) puudega inimest, kes vajab kõrvalabi vähemalt mõned tunnid ööpäevas, ei abista regulaarselt keegi. Kõrvalabi vajadus on suurem 3-6-aastaste sügava puudega laste seas. Üle pooltele (58%) puudega laste põhihooldajatele ja pooltele (51%) puudega tööealistele on info erinevatest puuetega inimestele mõeldud sotsiaalteenustest, toetustest ja abisaamise võimalustest raskesti kättesaadav. Enam vajaminevateks osutusid rehabilitatsiooniteenused – 18% liitpuudega inimestest ei kasuta, aga kindlasti vajaksid neid. Abi saamiseks pöörduti kõige sagedamini kas pere- või eriarsti poole. 16% küsitletuist tööealistest ja 22% lastest arvas, et uutest teenustest aitaks nende elu senisest paremini korraldada tasuta füsioteraapia ja muud rehabilitatsiooniteenused. 

Samuti selgus uuringust, et ligi iga kolmas puudega tööealine tallinlane töötab ning iga kolmas (33%) töötav puudega inimene vajaks praegusel töökohal paremini toimetulekuks mingit laadi abi. 76% vastajatest, kes ei tööta, aga sooviksid töötada, vajaksid töö leidmisel kõige enam nõustamist sobivate töökohtade osas (49%), informatsiooni pakutavatest töökohtadest (42%), ümberõpet uue elukutse omandamiseks (19%) ja tugiisikut, kes aitaks asjaajamistes (17%). 

Suurt osa uuringus osalenud põhihooldajatest abistab keegi puudega lapse eest hoolitsemisel, kuid ligi iga viies (18%) vastaja on puudega lapse ainus abistaja. Nendest 73% on viimase poole aasta jooksul pidanud end puudega lapse abistamise või hooldamise tõttu töölt või õppetöölt vabaks võtma. Kõige enam aga vajatakse Tallinnas isiklikku abistajat (saatjat) ning päevahoiu- või intervallhoiuteenuseid. 

Kvalitatiivuuringu tulemusel on info edastamise osas kavas rakendada „kõik ühest kohast“ põhimõtet, suurendada Tallinna kodulehel oleva teenuseid puudutava info arusaadavust, varustada perearstikeskused lihtsustatud infomaterjalidega, pakkuda puuetega inimestele infot lihtsamas keeles ja koos pildimaterjaliga ning koolitada paremini spetsialiste ja ametnikke. 

Tõdeti ka, et haiglate ja suuremate perearstikeskuste juurde tuleb palgata sotsiaaltöötajad ning arendamist vajab tugiisikute süsteem ja kogemusnõustajate teenus. Kuna koduteenused jõuavad liiga väheste abivajajateni, siis peaks spetsialistide arvates puude määramisel hindama isikliku abistaja teenuse vajadust. Uuringus osalenud puuetega inimeste organisatsioonide esindajad, teenuse osutajad ja arstid pidasid vajalikuks ka uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, vajadust vähendada pereliikmete hoolduskoormust, luua enam päevahoiuvõimalusi nii lastele kui täisealistele ning suunata eluruumide kohandamine eelkõige liikumis- ja liitpuudega inimestele. 

Samuti arvasid küsitletud, et invatransporditeenus tuleb kombineerida abistaja teenusega ning ühistransporditeenuse osutajad võiksid vajadusel pakkuda ka saatmisteenust. Koolide ligipääsetavus aga peaks paranema nii füüsilises kui ka sotsiaalses kontekstis. 

UURINGU ESITLUSSLAIDID SAAB ALLA LAADIDA SIIT