Riigikantselei tarkade otsuste fondi toel on valminud
Eesti elanike finantskirjaoskuse ja finantsteenuste alase teadlikkuse
uuring. Uuringust selgub, et Eesti elanikud on enda hinnangul
rahaasjades hoolikad ning üldjuhul ei ole oma raha investeerimisel
valmis võtma riske.
Uuring toob välja, et sääste omab enda hinnangul praegu veidi üle
poole (55%) Eesti elanikkonnast. Keskmisest suurem on sääste omavate
inimeste osakaal üle 60-aastaste, kõrgharidusega, kõrgemal
ametipositsioonil töötavate, kõrgema sissetulekuga ja eesti rahvusest
inimeste hulgas. Viimase aasta jooksul on mingil viisil raha kogunud
umbes kaks kolmandikku Eesti elanikest. Raha kogumise eesmärgid sõltuvad
väga tugevasti inimese vanusest.
Säästude investeerimise riskivalmidus on Eestis väga madal, koguni 82
protsenti inimestest vanuses 18-80 ei ole valmis oma raha
investeerimisel riske võtma.
Enamike väljaminekute puhul ollakse arvamusel, et nende tarbeks
tuleks raha pigem koguda kui laenata. Ainsad tegevused, mille korral
kaldutakse pidama raha laenamist mõistlikumaks kui kogumist, on eluaseme
ostmine või ehitamine ning oma ettevõtte rajamine. Lisaks näitas
uuring, et mida vanemate inimestega on tegemist, seda väiksem on
riskivalmidus ja seda enam eelistatakse raha kogumist laenamisele.
Kõige levinum rahaasjade planeerimise periood on üks kuu – iga kolmas
Eesti inimene planeerib vähemalt mingit osa oma rahaasjadest ühe kuu
peale. Jooksvalt planeerib oma rahaasju 20 protsenti inimestest,
pikaajalisi plaane tehakse harvemini ja 17 protsenti inimestest ei
planeeri enda sõnul rahaasju üldse.
Leitakse, et pensionipõlve rahalist planeerimist tuleks alustada
vanusevahemikus 20-49. Isegi kui võtta arvesse kõik võimalikud
sissetulekuallikad, mida on planeeritud oma vanaduspõlve rahastamisse
kaasata, ei ole 70 protsenti inimestest kindlad, et see võimaldab neil
kindlustada kogu pensionipõlveks soovitud elustandardi.
Iga kolmas Eesti inimene tuleks peamise sissetulekuallika kaotuse
korral elamiskulude katmisega toime vähem kui ühe kuu. Rahaliselt
kindlustatumaid inimesi, kes saaksid taolises situatsioonis ilma laenu
võtmata hakkama vähemalt kolm kuud, on 30 protsenti. Ootused on
inimestel aga palju kõrgemad: ligikaudu kolmveerand elanikest leiab, et
võimaluse korral peaks sääste olema vähemalt kolme kuupalga ulatuses või
isegi kauemaks.
Inimeste hinnangud enda finantsalastele teadmistele ja tegelik
teadlikkus, mida mõõdeti finantsülesannete lahendamisega, on omavahel
loogilises seoses. Oma teadmisi heaks või piisavaks hindavad vastajad
kalduvad olema ülejäänutest ka paremini teadlikud.
Finantskirjaoskuse ühtseks üleriigiliseks edendamiseks on
Rahandusministeeriumis valmimas finantskirjaoskuse programm. Programmi
rakenduskava koostamiseks on oluline mõista Eesti elanikkonna probleeme
rahaasjade planeerimisel ja finantsteenuste kasutamisel, mis oli ka üks
põhjus uuringu tellimiseks. Uuringu tulemusi kasutatakse
finantskirjaoskuse programmi meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks.
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis avaliku arvamuse
uuringu läbi 2012. aasta oktoobris ning see käsitles Eesti elanike
finantskirjaoskust ja finantsteenuste alast teadlikkust. Uuringu käigus
küsitleti 1513 Eesti elanikku vanuses 18-80 eluaastat. Uuringu tellija
oli Riigikantselei koostöös Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni
ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Uuring teostati tarkade otsuste
fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Uuringu tulemused on avaldatud Riigikantselei kodulehel (http://valitsus.ee/et/riigikantselei/tof/tarkade-otsuste-fondi-uuringute-kokkuvotted) ning aadressil www.minuraha.ee/uuringud koos varasemate uuringute andmetega. |