Uuring toob välja, et sääste omab enda hinnangul praegu veidi üle poole (55%) Eesti elanikkonnast. Keskmisest suurem on sääste omavate inimeste osakaal üle 60-aastaste, kõrgharidusega, kõrgemal ametipositsioonil töötavate, kõrgema sissetulekuga ja eesti rahvusest inimeste hulgas. Viimase aasta jooksul on mingil viisil raha kogunud umbes kaks kolmandikku Eesti elanikest. Raha kogumise eesmärgid sõltuvad väga tugevasti inimese vanusest.

Säästude investeerimise riskivalmidus on Eestis väga madal, koguni 82 protsenti inimestest vanuses 18-80 ei ole valmis oma raha investeerimisel riske võtma.

Enamike väljaminekute puhul ollakse arvamusel, et nende tarbeks tuleks raha pigem koguda kui laenata. Ainsad tegevused, mille korral kaldutakse pidama raha laenamist mõistlikumaks kui kogumist, on eluaseme ostmine või ehitamine ning oma ettevõtte rajamine. Lisaks näitas uuring, et mida vanemate inimestega on tegemist, seda väiksem on riskivalmidus ja seda enam eelistatakse raha kogumist laenamisele.

Kõige levinum rahaasjade planeerimise periood on üks kuu – iga kolmas Eesti inimene planeerib vähemalt mingit osa oma rahaasjadest ühe kuu peale. Jooksvalt planeerib oma rahaasju 20 protsenti inimestest, pikaajalisi plaane tehakse harvemini ja 17 protsenti inimestest ei planeeri enda sõnul rahaasju üldse.

Leitakse, et pensionipõlve rahalist planeerimist tuleks alustada vanusevahemikus 20-49. Isegi kui võtta arvesse kõik võimalikud sissetulekuallikad, mida on planeeritud oma vanaduspõlve rahastamisse kaasata, ei ole 70 protsenti inimestest kindlad, et see võimaldab neil kindlustada kogu pensionipõlveks soovitud elustandardi.

Iga kolmas Eesti inimene tuleks peamise sissetulekuallika kaotuse korral elamiskulude katmisega toime vähem kui ühe kuu. Rahaliselt kindlustatumaid inimesi, kes saaksid taolises situatsioonis ilma laenu võtmata hakkama vähemalt kolm kuud, on 30 protsenti. Ootused on inimestel aga palju kõrgemad: ligikaudu kolmveerand elanikest leiab, et võimaluse korral peaks sääste olema vähemalt kolme kuupalga ulatuses või isegi kauemaks.

Inimeste hinnangud enda finantsalastele teadmistele ja tegelik teadlikkus, mida mõõdeti finantsülesannete lahendamisega, on omavahel loogilises seoses. Oma teadmisi heaks või piisavaks hindavad vastajad kalduvad olema ülejäänutest ka paremini teadlikud.

Finantskirjaoskuse ühtseks üleriigiliseks edendamiseks on Rahandusministeeriumis valmimas finantskirjaoskuse programm. Programmi rakenduskava koostamiseks on oluline mõista Eesti elanikkonna probleeme rahaasjade planeerimisel ja finantsteenuste kasutamisel, mis oli ka üks põhjus uuringu tellimiseks. Uuringu tulemusi kasutatakse finantskirjaoskuse programmi meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis avaliku arvamuse uuringu läbi 2012. aasta oktoobris ning see käsitles Eesti elanike finantskirjaoskust ja finantsteenuste alast teadlikkust. Uuringu käigus küsitleti 1513 Eesti elanikku vanuses 18-80 eluaastat. Uuringu tellija oli Riigikantselei koostöös Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Uuring teostati tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Uuringu tulemused on avaldatud Riigikantselei kodulehel (http://valitsus.ee/et/riigikantselei/tof/tarkade-otsuste-fondi-uuringute-kokkuvotted) ning aadressil www.minuraha.ee/uuringud koos varasemate uuringute andmetega.