|
|
|
| Saar Poll tutvustas 2017 aasta Struktuurifondide uuringut |
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2017. aasta sügisel läbi avaliku arvamuse uuringu, selgitamaks välja elanike teadlikkust Euroopa Liidu struktuuritoetustest ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest. Uuringu käigus küsitleti kokku 1030 Eesti elanikku vanuses 18–74 eluaastat ning käesoleva uuringu tulemused on laiendatavad vastavas vanuses Eesti elanikkonnale.
|
| 2017-11-27 |
| Europarlamendi liige Yana Toom tutvustas täna Saar Polli rahvussuhete uuringut |
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll korraldas 2017. aasta veebruaris avaliku arvamuse uuringu, mis käsitleb Eesti elanike arvamusi rahvusvaheliste suhete, Venemaa vastaste sanktsioonide ja Lähis-Ida konfliktide kohta. Uuringu käigus küsitleti kokku 1002 Eesti elanikku vanuses 15 aastat ja enam. Käesoleva uuringu tulemused on laiendatavad Eesti vastavas vanuses elanikkonnale.
|
| 2017-04-13 |
| Rahvussuhted Eestis |
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2016. aasta jaanuaris läbi avaliku arvamuse uuringu, mis käsitleb Eesti elanike igapäevaelu, hoiakuid ja rahvussuhteid puudutavaid teemasid.
|
| 2016-03-08 |
| Sissetuleku tase ei avalda suurt mõju sellele, kas inimene annetab |
Vähiravifondi „Kingitud elu“ kaheaastaseks saamise puhul toetas uuringufirma Saar Poll fondi üleriigilise avaliku arvamusküsitluse läbiviimisega, millest selgus, et inimesed ei anneta raha heategevuseks mitte sissetuleku suuruse, vaid haridustaseme järgi.
|
| 2016-02-05 |
| Eesti elanike teadlikkus rahaasjade korraldamisest on paranenud |
Rahandusministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuringust „Finantsalase kirjaoskuse uuring Eesti elanike seas“ selgus, et Eesti inimeste teadlikkus oma rahaasjade korraldamisest ja finantsteenuste kohta on paranenud. Samas on nii oma kulude ja tulude planeerimisel kui ka finantsteenuste kasutamisvõimalustes kasvuruumi.
|
| 2015-08-31 |
| Usu-uuringu esitlus |
15. juunil esitles Saar Poll OÜ uuringu "Usust, elust ja usuelust" tulemusi. Uuringu raames küsitleti 1000 Eesti elanikku ning uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade elanikkonna usulistest vaadetest ning religiooni ja teiste eluvaldkondadega seotud hoiakutest ja uskumustest.
|
| 2015-06-15 |
| Valmis elanike rahulolu avalike teenustega käsitlev uuring |
Saar Poll viis 2014. aasta sügisel läbi Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud rahuloluuuringu, mille tulemusi esitleti 09.01.2015 toimunud pressikonverentsil Siseministeeriumis. Uuring käsitles ennekõike kohaliku omavalitsuse poolt osutatavaid teenuseid, aga lisaks ka avaliku sektori laiemaid teenuseid ja erasektori poolt kohalikul tasandil pakutavaid teenuseid.
|
| 2015-01-09 |
| Vaid pooled Eesti elanikest on rahul arstiabi kättesaadavusega |
Täna tutvustas uuringufirma Saar Poll Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa tellitud uuringut „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2013“. Uuringust selgus, et kolmveerand Eesti elanikest peab arstiabi kvaliteeti heaks. Vaid pooled vastanutest on rahul arstiabi kättesaadavusega.
|
| 2014-02-19 |
| Elanike rahulolu kohalike avalike teenustega |
Eile tutvustati regionaalministri valitsemisala tellimusel valminud uuringu Elanike rahulolu kohalike avalike teenustega tulemusi. Uuringust selgus, et elanikud peavad kõige olulisemaks sõiduteede, kergliiklusteede, ühistranspordi ja eriarstiabi kvaliteedi ning kättesaadavuse parandamist.
|
| 2013-01-24 |
|
|
|
|
|
|
| Saar Poll tutvustas 2017 aasta Struktuurifondide uuringut | 2017-11-27 |
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2017. aasta sügisel läbi avaliku arvamuse uuringu, selgitamaks välja elanike teadlikkust Euroopa Liidu struktuuritoetustest ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest. Uuringu käigus küsitleti kokku 1030 Eesti elanikku vanuses 18–74 eluaastat ning käesoleva uuringu tulemused on laiendatavad vastavas vanuses Eesti elanikkonnale.
Uuringu tulemused näitavad, et:
• Euroopa Liidu struktuuritoetustest on kuulnud 83% Eesti elanikkonnast. Eurotoetusi saavate valdkondadena nimetati spontaanselt kõige enam (41%) põllumajandust, kalandust, metsandust. Struktuurifondide logosid on näinud 90% elanikest.
• Eurotoetusi vahendava asutusena nimetati spontaanselt kõige rohkem PRIAt (27%) ja EASi (20%). Samas tuleb nentida, et eurotoetustest teadlikest vastajatest pooled ei osanud spontaanselt nimetada ühtegi eurotoetusi vahendavat asutust. Aidatud tuntus oli kõrgeim EASil (69%) ja KIKil (56%).
• ELi toetusfondide spontaanne tuntus on madal, jäädes 2–5% piiresse, kuid aidatud tuntus on oluliselt kõrgem – 69% küsitletutest teadis Euroopa Regionaalarengu Fondi, 46% Euroopa Sotsiaalfondi ning 37% Ühtekuuluvusfondi.
• Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest on kuulnud iga viies Eesti elanik ning toetatavate valdkondadena pakutakse spontaanselt kõige enam sotsiaalvaldkonda ja tööhõivet (19%), millele järgneb haridus ja teadus (16%). Toetuste logosid on näinud vaid 8% vastajatest.
• Eurotoetuste kohta on teavet saadud eelkõige traditsioonilistest massimeediast – televisioonist, üleriigilistest ajalehtedest ja raadiost. Samade kanalite kaudu soovitakse ka tulevikus infot saada.
• Eurotoetustest kuulnud inimestest 66% sooviks eurotoetuste kohta saada senisest rohkem infot. Kõige sagedamini sooviti teavet saada järgmiste toetusvaldkondade kohta: 1) haridus-, teadus- ja arendustegevused, 2) ettevõtlus- ja majandus, ning 3) sotsiaalvaldkond.
• Suhtumine eurotoetustesse on positiivne: eurotoetustest teadlikest vastajatest 87% arvab, et eurotoetuste mõju Eesti üldisele arengule on positiivne ning samamoodi hindab eurotoetuste mõju Eesti majandusarengule positiivseks 85% vastajatest. Mõnest Euroopa Liidu poolt kaasrahastatud projektist oma elupiirkonnas on kuulnud 46% elanikkonnast, sealjuures nendest 91% peab antud projektide mõju oma elupiirkonna arengule positiivseks.
• Eurotoetustest kuulnud elanikkonnast 46% arvab, et eurotoetuste jagamine ja planeerimine Eestis ei ole läbipaistev ja selge. Nendest 23% põhjendab oma arvamust sellega, et fondidest ja toetuste jagamisest on vähe informatsiooni.
• Eurotoetustest teadlikest inimestest arvab 62%, et eurotoetusi suunatakse õigetesse valdkondadesse, 14 protsendi arvates mitte, ning igal neljandal vastajal puudub selge seisukoht. Negatiivseid arvamusi põhjendati peamiselt sellega, et vajalikud valdkonnad ei saa toetust.
Uuringu aruannet saab lugeda SIIT
|
|
|
|
|
