|
|
|
| Saar Poll tutvustas 2017 aasta Struktuurifondide uuringut |
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2017. aasta sügisel läbi avaliku arvamuse uuringu, selgitamaks välja elanike teadlikkust Euroopa Liidu struktuuritoetustest ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest. Uuringu käigus küsitleti kokku 1030 Eesti elanikku vanuses 18–74 eluaastat ning käesoleva uuringu tulemused on laiendatavad vastavas vanuses Eesti elanikkonnale.
|
| 2017-11-27 |
| Europarlamendi liige Yana Toom tutvustas täna Saar Polli rahvussuhete uuringut |
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll korraldas 2017. aasta veebruaris avaliku arvamuse uuringu, mis käsitleb Eesti elanike arvamusi rahvusvaheliste suhete, Venemaa vastaste sanktsioonide ja Lähis-Ida konfliktide kohta. Uuringu käigus küsitleti kokku 1002 Eesti elanikku vanuses 15 aastat ja enam. Käesoleva uuringu tulemused on laiendatavad Eesti vastavas vanuses elanikkonnale.
|
| 2017-04-13 |
| Rahvussuhted Eestis |
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2016. aasta jaanuaris läbi avaliku arvamuse uuringu, mis käsitleb Eesti elanike igapäevaelu, hoiakuid ja rahvussuhteid puudutavaid teemasid.
|
| 2016-03-08 |
| Sissetuleku tase ei avalda suurt mõju sellele, kas inimene annetab |
Vähiravifondi „Kingitud elu“ kaheaastaseks saamise puhul toetas uuringufirma Saar Poll fondi üleriigilise avaliku arvamusküsitluse läbiviimisega, millest selgus, et inimesed ei anneta raha heategevuseks mitte sissetuleku suuruse, vaid haridustaseme järgi.
|
| 2016-02-05 |
| Eesti elanike teadlikkus rahaasjade korraldamisest on paranenud |
Rahandusministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuringust „Finantsalase kirjaoskuse uuring Eesti elanike seas“ selgus, et Eesti inimeste teadlikkus oma rahaasjade korraldamisest ja finantsteenuste kohta on paranenud. Samas on nii oma kulude ja tulude planeerimisel kui ka finantsteenuste kasutamisvõimalustes kasvuruumi.
|
| 2015-08-31 |
| Usu-uuringu esitlus |
15. juunil esitles Saar Poll OÜ uuringu "Usust, elust ja usuelust" tulemusi. Uuringu raames küsitleti 1000 Eesti elanikku ning uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade elanikkonna usulistest vaadetest ning religiooni ja teiste eluvaldkondadega seotud hoiakutest ja uskumustest.
|
| 2015-06-15 |
| Valmis elanike rahulolu avalike teenustega käsitlev uuring |
Saar Poll viis 2014. aasta sügisel läbi Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud rahuloluuuringu, mille tulemusi esitleti 09.01.2015 toimunud pressikonverentsil Siseministeeriumis. Uuring käsitles ennekõike kohaliku omavalitsuse poolt osutatavaid teenuseid, aga lisaks ka avaliku sektori laiemaid teenuseid ja erasektori poolt kohalikul tasandil pakutavaid teenuseid.
|
| 2015-01-09 |
| Vaid pooled Eesti elanikest on rahul arstiabi kättesaadavusega |
Täna tutvustas uuringufirma Saar Poll Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa tellitud uuringut „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2013“. Uuringust selgus, et kolmveerand Eesti elanikest peab arstiabi kvaliteeti heaks. Vaid pooled vastanutest on rahul arstiabi kättesaadavusega.
|
| 2014-02-19 |
| Elanike rahulolu kohalike avalike teenustega |
Eile tutvustati regionaalministri valitsemisala tellimusel valminud uuringu Elanike rahulolu kohalike avalike teenustega tulemusi. Uuringust selgus, et elanikud peavad kõige olulisemaks sõiduteede, kergliiklusteede, ühistranspordi ja eriarstiabi kvaliteedi ning kättesaadavuse parandamist.
|
| 2013-01-24 |
|
|
|
|
|
|
| Valmis elanike rahulolu avalike teenustega käsitlev uuring | 2015-01-09 |
Uuringust „Elanike rahulolu kohalike avalike teenustega“ selgus, et vastanute hinnangul on kohalike omavalitsuste korraldatavatest teenustest kõige enam paranenud kergliiklusteede olukord. „Hea meel on näha, et inimesed hindavad kergliiklusteede rajamist, mis võimaldavad turvalisemat liiklemist ning laiendavad sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi. Siseministeerium on pidanud oluliseks toetada kohalikke omavalitsusi kergliiklusteede ehitamisel nii Euroopa Liidu struktuurivahendite kui ka siseriikliku programmi abil,“ märkis siseminister Hanno Pevkur.
Vastanud elanike hinnangul on lisaks kergliiklusteedele kohalike omavalitsuste korraldatavatest teenustest paranenud enim sõiduteede olukord, ühistransport ning sportimisvõimalused. Kohalike omavalitsuste korraldatavatest teenustest peavad vastanud kõige halvema olukorraga valdkondadeks sõiduteid, ühistransporti ning erivajadustega inimeste hoolekannet. Võrreldes ülejäänud omavalitsustega eristuvad Tallinn ja Tartu parema hinnanguga ühistranspordi paranemisse, madalama hinnanguga aga sõiduteede olukorda ning lasteaedade teenuse kättesaadavusse ja kvaliteeti. Kohalike teenuste kvaliteet piirkonniti võib oluliselt erineda, nii on sõiduteed ja ühistransport toodud välja nii viie enim halvenenud kui viie paranenud teenuse seas, sealjuures sõltuvad vastajate hinnangud eelkõige nende elukohast. Kui vaadata teenuseid laiemalt kui ainult kohalike omavalitsuste pakutavad teenused, siis kõige enam halvenenud ja samal ajal kõige vähem paranenud on inimeste hinnangul eriarstiabi, pangateenus ja postiteenus. Kõige enam paranenud ja samas kõige vähem halvenenud teenuste seas toodi lisaks välja internetiteenust ning toidu- ja esmatarbekaupade kaupluste kättesaadavust ja kvaliteeti. Riiklikke teenuseid vaadates on 69 protsenti vastanutest rahul tuletõrje ja päästeteenistuse kättesaadavusega ning 71 protsenti rahul politsei ja korrakaitse kättesaadavusega oma kodukandis.
Kokkuvõtvalt on inimesed enamike omavalitsuse poolt pakutavate teenustega pigem rahul ning hindavad praegust olukorda kas sama heaks või paremaks kui mõned aastad tagasi.
Uuring käsitles ka suhtlust kohaliku omavalitsusega, mille vajadus on võrreldes varasema uuringuga vähenenud. Üldjuhul ei ole elanikel vaja kohaliku omavalitsuse ametnikega tihti suhelda: vähemalt korra on viimase aasta jooksul selleks vajadus tekkinud umbes kolmandikul vastajatest. Kohalikku vallamaja või linnavalitsust on viimase aasta jooksul külastanud ligikaudu sama paljude leibkondade esindajad.
Samuti vaadeldi uuringus tööhõivet ja töökohtade kaugust vastanute elukohtadest. Maakonniti analüüsides on kuni poole tunni jooksul tööle jõudvaid inimesi kõige enam Läänemaal (80%), Võrumaal (77%), Järvamaal, Viljandimaal (mõlemas 75%), Saaremaal ja Hiiumaal (mõlemas 74%). Väga pika ehk rohkem kui tund kestva teekonnaga vastajaid seevastu on kõige rohkem Rapla (23%) maakonnas, mis on tingitud väljaspool oma maakonda tööl käivate inimeste keskmisest tunduvalt suuremast osakaalust.
Uuringuaruandega on võimalik tutvuda SIIN
|
|
|
|
|
