|
|
|
| Saar Poll tutvustas 2017 aasta Struktuurifondide uuringut |
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2017. aasta sügisel läbi avaliku arvamuse uuringu, selgitamaks välja elanike teadlikkust Euroopa Liidu struktuuritoetustest ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest. Uuringu käigus küsitleti kokku 1030 Eesti elanikku vanuses 18–74 eluaastat ning käesoleva uuringu tulemused on laiendatavad vastavas vanuses Eesti elanikkonnale.
|
| 2017-11-27 |
| Europarlamendi liige Yana Toom tutvustas täna Saar Polli rahvussuhete uuringut |
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll korraldas 2017. aasta veebruaris avaliku arvamuse uuringu, mis käsitleb Eesti elanike arvamusi rahvusvaheliste suhete, Venemaa vastaste sanktsioonide ja Lähis-Ida konfliktide kohta. Uuringu käigus küsitleti kokku 1002 Eesti elanikku vanuses 15 aastat ja enam. Käesoleva uuringu tulemused on laiendatavad Eesti vastavas vanuses elanikkonnale.
|
| 2017-04-13 |
| Rahvussuhted Eestis |
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2016. aasta jaanuaris läbi avaliku arvamuse uuringu, mis käsitleb Eesti elanike igapäevaelu, hoiakuid ja rahvussuhteid puudutavaid teemasid.
|
| 2016-03-08 |
| Sissetuleku tase ei avalda suurt mõju sellele, kas inimene annetab |
Vähiravifondi „Kingitud elu“ kaheaastaseks saamise puhul toetas uuringufirma Saar Poll fondi üleriigilise avaliku arvamusküsitluse läbiviimisega, millest selgus, et inimesed ei anneta raha heategevuseks mitte sissetuleku suuruse, vaid haridustaseme järgi.
|
| 2016-02-05 |
| Eesti elanike teadlikkus rahaasjade korraldamisest on paranenud |
Rahandusministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuringust „Finantsalase kirjaoskuse uuring Eesti elanike seas“ selgus, et Eesti inimeste teadlikkus oma rahaasjade korraldamisest ja finantsteenuste kohta on paranenud. Samas on nii oma kulude ja tulude planeerimisel kui ka finantsteenuste kasutamisvõimalustes kasvuruumi.
|
| 2015-08-31 |
| Usu-uuringu esitlus |
15. juunil esitles Saar Poll OÜ uuringu "Usust, elust ja usuelust" tulemusi. Uuringu raames küsitleti 1000 Eesti elanikku ning uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade elanikkonna usulistest vaadetest ning religiooni ja teiste eluvaldkondadega seotud hoiakutest ja uskumustest.
|
| 2015-06-15 |
| Valmis elanike rahulolu avalike teenustega käsitlev uuring |
Saar Poll viis 2014. aasta sügisel läbi Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud rahuloluuuringu, mille tulemusi esitleti 09.01.2015 toimunud pressikonverentsil Siseministeeriumis. Uuring käsitles ennekõike kohaliku omavalitsuse poolt osutatavaid teenuseid, aga lisaks ka avaliku sektori laiemaid teenuseid ja erasektori poolt kohalikul tasandil pakutavaid teenuseid.
|
| 2015-01-09 |
| Vaid pooled Eesti elanikest on rahul arstiabi kättesaadavusega |
Täna tutvustas uuringufirma Saar Poll Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa tellitud uuringut „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2013“. Uuringust selgus, et kolmveerand Eesti elanikest peab arstiabi kvaliteeti heaks. Vaid pooled vastanutest on rahul arstiabi kättesaadavusega.
|
| 2014-02-19 |
| Elanike rahulolu kohalike avalike teenustega |
Eile tutvustati regionaalministri valitsemisala tellimusel valminud uuringu Elanike rahulolu kohalike avalike teenustega tulemusi. Uuringust selgus, et elanikud peavad kõige olulisemaks sõiduteede, kergliiklusteede, ühistranspordi ja eriarstiabi kvaliteedi ning kättesaadavuse parandamist.
|
| 2013-01-24 |
|
|
|
|
|
|
| Sissetuleku tase ei avalda suurt mõju sellele, kas inimene annetab | 2016-02-05 |
Vähiravifondi „Kingitud elu“ kaheaastaseks saamise puhul toetas uuringufirma Saar Poll fondi üleriigilise avaliku arvamusküsitluse läbiviimisega, millest selgus, et inimesed ei anneta raha heategevuseks mitte sissetuleku suuruse, vaid haridustaseme järgi.
„Uuringu tulemused näitavad, et 41% Eesti elanikest on isiklikult viimase 12 kuu jooksul teinud mõne heategevusliku annetuse. Huvitav tulemus on see, et sissetuleku tase ei avalda väga suurt mõju sellele, kas inimesed on annetanud raha heategevuseks või mitte,“ rääkis Saar Polli uuringujuht Andres Viia. „Selge seos tuleb esile aga vastajate haridustaseme ja annetamise vahel: mida kõrgem haridus, seda meelsamini ka annetatakse. Alla keskharidusega inimestest iga neljas on valmis annetama, samas kui kõrgharidusega elanikest iga teine.“
Uuringust selgus, et enamik inimesi pooldab heategevuslike annetuste kogumist vähihaigete toetuseks, sh on vähihaigete laste heaks annetuste kogumise toetuse protsent on ülikõrge – 90% ning täiskasvanute puhul 86%. Samas on valmisolek oma isikliku rahaga panustamiseks siiski märksa madalam. Kõige enam on Eesti inimesed valmis oma rahaga toetama just vähihaigeid lapsi – iga teine Eesti inimene (55% vastanutest) on valmis seda tegema.
„Uuringu tulemused kinnitavad, et vähiravifondi „Kingitud elu” kahe aasta pikkuse töö tulemused on ka selles mõttes vilja kandnud, et küllaltki oluline osa Eesti elanikkonnast on teadlikud fondist: 62% vähemalt 15 aastastest eestimaalastest on fondist kuulnud,“ lisas Andres Viia.
„On hea saada kinnitust, et kahe aasta pikkune töö on kandnud vilja ning teadmine „Kingitud elu” olemasolust on jõudnud nii paljude eestimaalasteni,” rääkis vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „Kahe aastaga oleme kogunud miljon eurot ning järgmisel kahel kogume veelgi rohkem, sest iga inimene, kes annetuskasti midagi poetab, saab omakorda natuke paremaks.”
Uuringufirma Saar Poll viis 2015. a novembris-detsembris läbi uuringu, milles küsitleti kokku 1035 inimest üle Eesti.
Täna toimus Vähiravifondi „Kingitud elu“ kahe-aastaseks saamise puhul pressikonverents, kus tutvustati uuringut, kõnelesid töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski, haigekassa juhatuse liige Kuldar Kuremaa, fondi asutajaliikmed Janek Mäggi ning Toivo Tänavsuu.
SA Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud Elu“ (www.kingitudelu.ee) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele tehtud annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik ja tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja ja psühholoog Rita Rätsepp ja suhtekorraldaja Janek Mäggi.
|
|
|
|
|
